Sisseränne on oluliselt süvendanud Euroopa juba olemasolevat etnilist, kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. See mitmekesisus on Euroopa pikaajalise arengu ja konkurentsivõime aluseks. Samas aga puutuvad paljud sisserännanute ja etniliste vähemuste kogukonnad vastuvõtva riigi ühiskonnaelus ja otsustusprotsessides osaledes kokku vähese solidaarsusega ja silmitsi tuleb seista barjääridega. Kohaliku ja riikliku tasandi nõuandvad kogud toetavad ja soodustavad sisserännanute ning vähemuste osalemist avalikus ja ühiskondlikus elus ning täiustavad lõimumispoliitikat, edastades sisserännanute esindajate seisukohti valitsusele ja teistele sidusrühmadele. Dialoogiplatvormid võivad tegutseda kohalikul, piirkondlikul või üleriigilisel tasandil, ent samuti ka piiriüleselt Euroopa eri riikide kodanikeühenduste vahel. See viimane on muutunud sotsiaalse lõimumise seisukohalt üha asjakohasemaks, arvestades  üleilmastunud tundlike teemade, reisimise ja kommunikatsiooniga.

Läänemere piirkonna riikides on lõimumise valdkonna nõuandvaid kogusid nii riiklikul ja/või kohalikul tasandil. Samas aga rahulolematus dialoogiprotsesside tõhususega on suurenemas. Kuna dialoogiplatvorme on kogu Euroopas paljudes valdkondades tekkinud ilma kavandamata ja ebaühtlaselt, aitab see projekt süstematiseerida konsultatiivorganite rolli integratsioonivaldkonnas projektis osalevates Läänemere piirkonna riikides. Dialoogiplatvormide tähtsust rõhutatakse mitmes strateegiadokumendis. Ühiste aluspõhimõtete (ühine integratsioonikava) kohaselt on integratsioon kõigi sisserännanute ja liikmesriikide elanike kahepoolne vastastikune omaksvõtt ning dialoogiplatvormid pakuvad kohalikele ja sisserännanutele ning etnilistele vähemustele eri tasanditel head võimalust tihedaks ja mõttekaks suhtluseks. Rahvustevahelise dialoogi edendamine on ka Läänemere regiooni riikide jaoks prioriteet ning see on sõnaselgelt sätestatud ka Eesti lõimumiskavas 2008–2013, Rootsi valitsuse integratsioonistrateegias „Egenmakt mot utanförskap – regeringens strategi för integration“ („Tugevamalt tõrjutuse vastu – riiklik integratsioonistrateegia”) ja Läti riiklikus tsiviilühiskonna tugevdamise kavas 2008–2012. Seetõttu on kogemuste vahetamine ja ühiste töövahendite väljatöötamine selles valdkonnas oluline.

Tuginedes integratsiooni käsiraamatu esimeses väljaandes kirjeldatud kogemustele seoses nõuandvate kogude rolliga integratsiooni soodustamisel ning integratsiooni käsiraamatu kolmanda väljaande dialoogiplatvorme käsitlevale peatükile, püüti selle projektiga lisaks uurida nn soodustavaid tegureid, mis dialoogiplatvorme (kohalikke, piirkondlikke, üleriigilisi) edukamaks muudavad.

Määratlus

Dialoogiplatvormil on mitu määratlust. Käesoleva projekti kontekstis pakume välja järgmise.

dialoogiplatvorm – sisserännanute taustaga  ja etnilistest vähemustest elanikele kohalikul, piirkondlikul või üleriigilisel tasandil loodud nõuandev kogu (või üritus), mille eesmärk on toimida konsultatsioonifoorumina

  1. valitud esindajate ja sisserännanute ja etniliste vähemuste kogukondade vahel, et esitada soovitusi lõimumispoliitika kohta, või
  2. kodanikeühiskonnas sisserännanute ja etniliste vähemuste kogukondade ja muude valitsusväliste organisatsioonide vahel, et jõuda kokkuleppele mitmesugustes kogukonnaelu puudutavates küsimustes.

Seega võib konsultatiivorgan olla kas välismaalastest elanike ja etniliste vähemuste poliitilise osaluse ja esindamise ning nende huvide kaitsmise ja otsustajatele edastamise vahend või kodanikeühiskonna huvirühmade vahel toimuva demokraatliku arutelu mehhanism.